Tall Ships Race regatt toob Saaremaale aasta merepeo | 18 apr 13, piret.salmistu

Pärast Muhu Väina regati lõppu tasub Saaremaale kauemaks jääda. 22.–23. juulil väisab Saaremaad teadaolevalt maailma suurimate purjejahtide võidusõit - Tall Ships Race.
Saarte Hääl - 18.04.2013

Maailma suurimate purjejahtide regatt Tall Ships Race, mis jõuab Saaremaa randa juuli teises pooles, toob siiakanti vaatepildi, mida Eestis niipea küllap ei näe. Maailmakuulsate jahtide külaskäiguga tõmmatakse käima ka Saaremaa merenädal.

Eesti noorte purjeõppeseltsi, kes koordineerib Tall Ships Race’i Saaremaale tulekut, juhatuse liige Madis Rallmann ütles, et kui ligi sadakonnast jahist jõuab Saaremaale 45, võib ta rahulikult hingata. Kõik jahid, mis tulevad üle selle, on juba boonus. Sellise jahtide arvu juures võib rääkida tuhatkonnast Roomassaaret ja Saaremaa süvasadamat külastavast purjetajast.


Enneolematu pilt

22.–23. juulil Saaremaad väisav regatt on teadaolevalt maailma suurimate purjejahtide võidusõit. Sel aastal koosneb võidusõit kahest etapist: Århus (Taani)–Helsingi ja Riia–Szczecin (Poola). Kahe etapi vahele jääb nn kruiisietapp Helsingi–Riia, mille käigus siis ka Saaremaad külastatakse.

Rallmanni sõnul ei ole Saaremaa külastus regatil osalejatele kohustuslik, kuid kutse esitatakse kõigile. Peatuspaigad on Roomassaare sadam ja Saaremaa süvasadam. Viimane just sel põhjusel, et kõige suuremate jahtide süvis ei luba Roomassaarde sisse sõita ja ka nende pikkus on Roomassaare jaoks veidi liiast.


Jahid tulevad Saaremaale võimaluse korral kahte teed pidi. Suuremad lähenevad Saaremaa läänepoolsest küljest, väiksematele jahtidele soovitatakse korraldada eskaadrisõit mis muu hulgas läbib ka Suure väina.


Tall Ships Race on Rallmanni sõnul suursündmus igas sadamas. Suured ja ajaloolised laevad on vaatamisväärsus omaette ning osal neist on kindlasti võimalik ka laevatekil tuur teha ja miks mitte ka lõbusõidust osa saada. Kes laevale lubab ja kes ehk ka sõitu teeb, selgub Rallmanni sõnul siis ja kohapeal. Küll on aga juba teada, et Saaremaal vajatakse regatijahtide siinoleku ajaks vabatahtlikke, kes oleksid sidemeheks laeva ja Saaremaa vahel. Ühesõnaga aitaksid seilajail siin paremini hakkama saada. Seeläbi saab ka vabatahtlik kindlasti mõne laeva elus paar päeva rohkem osaleda. Huvilistel tuleb pöörduda Kuressaare linnavalitsuse noorsootöötaja poole.


Nii nagu igas sadamas, on ka Saaremaa sadamates Tall Ships Race’i ajal uhke kultuuri- ja Saaremaad tutvustav programm nii meeskondadele kui ka külalistele.


Pidu pannakse püsti

Nii avatakse Kuressaare–Roomassaare teel “Kuressaare meremiil”, mis tähendab, et maanteeäärsetes ettevõtetes on avatud uste päevad, teeservast leiab ka öko- ja keskkonnateemalisi telke, kus pakutakse meisterdamisvõimalust, on mereliste meenete müügitelgid, toidutelgid, kus pakutakse Saaremaa toitu. Kuressaares tervisliku liikumisviisi propageerimiseks tehakse igale meremiili jalgsi või rattaga läbijale väike kingitus.


Mõlemas sadamas toimuvad ka merelised võistlused: mereline köievedu, ankruvise, näkikandmine, meresõlmede sidumine, kalavõrgu parandamine jne. Sadamakontsertidel astuvad üles Marko Matvere ning Tanel Padar & The Sun. Regatipäevade ajal toimub ka mitmeid muid üritusi.

Igale lahkuvale laevale antakse lõpuks Saaremaa söbra tiitel ja vastav tunnuskiri.


Saarlased lähevad Omaani sultani toel purjetama

Õde-venda Mihkel ja Karolin Kruuse said kumbki 500 euro suuruse stipendiumi Omaani sultanaadilt, mis võimaldab neil osa võtta maailma suurimate purjejahtide võidusõidust Tall Ships Race.

Madis Rallmann ütles, et praegu on Eestis välja antud kuus stipendiumi. Nendest kaks tuli Saaremaale.
Kuressaare gümnaasiumi 11.b klassi õpilane Mihkel Kruuse ütles eile Saarte Häälele, et ta otsustas lihtsalt proovida stipendiumi taotleda, ja läkski õnneks.


Mihkel sõidab regatil kaasa etapi Helsingist Riiga vahepeatusega Saaremaal ning Karolin teeb kaasa regati esimese etapi Århusist Helsingisse.


Mõlemad noored seilavad sellesama seltsi jahil St.Iv. Regatil osalemiseks ei pea omama purjetamise algteadmisi, noorte kaasamise mõte ongi neid õpetada.


Rallmanni sõnul toetab Omaani sultanaat rahvusvahelise purjeõppe organisatsiooni kaudu noorte regatil osalemist 50 000 euroga, mis jagatakse organisatsiooni liikmesriikide vahel. Eestil on Rallmanni sõnul veel kohti, kuhu on võimalik kandideerida.


Tall Ships Race ongi just noortele purjetamisvõimaluse andmine. Nii peab osalevatel jahtidel vähemalt 50% meeskonnast olema vanuses 16–25. Rallmanni kinnitusel on nende seltsi kaudu võimalik kaasa sõita pea ükskõik millisel jahil ligi sadakonnast regatil osalevast jahist. Sealhulgas on ka vanemaid kui saja-aastaseid ja üle 100 meetri pikki taastatud purjejahte.


Eestlastel on võistlusel kaks jahti – St.Iv ja Osprey.

Noorel, kes soovib regatil osaleda, tuleb siiski tasuda oma osalemiskulud. Rallmanni sõnul on nad suutnud Eesti jahtidel hoida kulud nii madalal kui vähegi võimalik, ühe päeva maksumus jääb 40 euro ringi. Samas võib Lääne-Euroopa jahtidel päeva maksumus küündida 100 euro kanti.